175 aastat haiglat Märjamaal

aug. 23, 2024 | Uudised

Märjamaa haigla

175 aastat haiglat Märjamaal

Tänavu möödub 175 aastat Märjamaa haigla asutamisest.

Aastal 1849 laskis Haimre mõisaproua Uexküll Märjamaale ehitada 12 voodikohaga hospitalihoone.

Täpsemad andmed selle asukoha ja tegemiste kohta puuduvad, kuid on mitmeid allikaid, mis kinnitavad, et haigemaja ehitati Märjamaale aastal 1849 ja see asus Pärnu maanteel Kukema piirkonnas.

1905. a asutati Märjamaale uus haigla, mis asus tõenäoliselt Pärnu mnt 72. Haigla põhikirja kinnitas kuberner 5.juunil ja voodikohti oli 17.

Pärast teist maailmasõda avas dr Hans Salep 10. detsembril 1944 kümnekohalise haigla Pärnu mnt 71. See maja kuulus emigreerunud vabakutselisele arstile Miina Kannelauale.

1953.a viidi haigla üle Sipa tee 3 pastoraadi hoonesse. Pärnu mnt 71 jäi ambulatooriumiks kuni 1994. aastani.

1962.a. likvideeriti Märjamaa rajoon ja haiglaks sai rajooni administratiivhoone Oru tn. 2. Sipa teel aga moodustati haigla tuberkoloosiosakond, mis 1974.a. profileeriti neuroloogiaosakonnaks ning töötas seal kuni 1993. aastani.

Aastal 1993 valmis uus haigla Lauluväljaku tn. 26.

Täna tegutseb Märjamaal õendushaigla ja üldhoolduskodu. Hoones asuvad perearstid ja Regionaalhaigla kiirabibrigaad.

Kirjutise aluseks on T.Koka uurimus.

Märjamaa haigla

Iseseisev statsionaarne õendusabi (õendushaigla)

Eesmärgiks on patsiendile parima võimaliku elukvaliteedi / toimetuleku saavutamine / säilitamine. Ravile suunab patsiendi perearst või eriarst.

Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (hooldekodu)

Teenus on mõeldud inimestele, kes ei saa enam iseseisvalt kodus hakkama, kuid vajavad regulaarset hooldust ja järelevalvet.

Veel uudiseid

Õnnesoovid

Õnnesoovid

Märjamaa haigla 2023.a. kuldseks kolleegiks valiti õde Ilme Leht. Õnnitleme! Märjamaa haigla 2023.a. hõbekolleegiks valiti Ukraina kodanik Oksana Kashuba. Õnnitleme!

Loe edasi